Kirurgisklapelli asemel hape näkku
Ajakirjanik Eve Kruuse, Postimehe lisa okt. 2010
Terve ja särav nahk annab hea väljanägemise ning teatava konkurentsieelise ka praegusel pingelisel tööjõuturul. Ometi arvavad kosmeetik Tiia Piirisilla paljud üle keskea naised, justkui ei oleks neil enam vajadust ega mõtet enda eest hoolitseda ja löövad käega.
„See on jube kui elujõus naine matab ennast koju nelja seina vahele teleka ette. Maailmas on ju nii palju näha ja käia, on, kellele ennast näidata,“ tõdeb staažikas kosmeetik Piirisild. Ta rõhutab, et ei maksa unustada ka teist olulist aspekti – meie sünnitajate vanus üha kasvab, aga ükski laps ei taha ju, et tema ema näeks hall ja väsinud välja.
Keemiline koorimine – soovitav alates 25 eluaastatst
Kirurginoa üks aletrnatiiv on naha keemiline koorimine, sellega saab kosmeetik aidata alles tekkiva peenikese kortsu silumist. Ka parandab keemiline koorimine väga hästi naha stuktuuri ja reljeefi ning uuendab vananevat nahka, protseduuri käigus eemalduvad naha pinnalt surnud rakud. Et nahka kooritakse suhteliselt sügavuti, aitab see muuta ka naha PHd ja selle tulemusena imenduvad kõik toimeained paremini nahasse. Tõsi, see protseduur ei pingulda nahka nii palju, et see lihast tõstaks, viimast aitab teha mesoteraapia, täitesüstid ja tugevamatoimelised kreemid. Viimaseid soovitab Piirisild eeskätt alates vanusest 55+.
Naha nõrgemaks keemiliseks koorimiseks kasutatakse erinevaid AHA-happeid: peamiselt glükool-, piim-, mandli-, õuna-, sidruni-, viinamarja-, puuvilja- ja salitsüülhapet.
Protseduur ise näeb välja nii: naha pind puhastatakse, siis kantakse sellele hape, mis võib nahal olla kolmest kuni kümne minutini, erineva happe korral erinev aeg. Et kipitus protseduuri käigus väga valulik ei tunduks, suunatakse ventilaatori poolt tekitatav tuul näole. Peale happe toimimisaega see neutraliseeritakse. Väga õrnad ja nõrgatoimelised happed jäetaksegi nahale.
Keskmine ja tugevam happekoorimine tehakse triklooräädikhappe või fenooliga. Nende kasutamisel hakkab nahk mõne päeva pärast peale protseduuri ketendama ja koorub maha, piltlikult öeldes, nagu ussil.
„Päris süvakoorimist olen viimasel ajal saanud harva teha kuna sel juhul peaks inimene töölt umbes nädala puuduma, aga seda saavad vähesed endale lubada. Siis piirdutaksegi pindmise koorimisega.“
Õrna keemilist koorimist on soovitav teha juba alates 25 eluaastast. Tugevam koorimine on näidustatud alates 40-ndatest eluaastatest. Aga kui on vanust juba 45+, võiks keemilise koorimise asendada mesoteraapia ja täitesüstimisega – nii saab parema tulemuse.
Mikrolihvimine – üks parimat efekti andev protseduur
Teine võimalus surnud naharakkude eemaldamiseks on mikrolihvimine. Eriti hea on need kaks protseduuri, keemiline koorimine ja mikrolihvimine, ühildada, tehes enne kerge mikrolihvimise ja seejärel õrn keemiline koorimine. Nii saab tulemus veelgi parem kui ainult keemilise koorimisega. Aga protseduuride valik sõltub nahatüübist. Kirjeldatud moodus sobib hästi tugevamale, suurepoorilisele, isegi armilisele nahale. Mikrolihvimist tehakse ka enne mesoteraapiat.
Piirisilla sõnul on mikrolihvimine kosmeetikamaailmas üks parimaid protseduure. Kui keemilisele koorimisele järgnevad kolm-neli päeva ei ole teie välimus kõige esinduslikum, siis mikrolihvimisega seda probleemi ei kaasne. Ainult ühel päeval nahk natuke õhetab ja kõik.
Mesoteraapia viib toimeained sügavale nahka
Mõne aja möödudes peale keemilist koorimist on parema tulemuse saamiskes otstarbekas teha mesoteraapiat. Selle protseduurga viiakse toimeained sügavale nahasse kas raadiolainetega või süstides. Mesoteraapia aitab kortse ennetada ning siluda ja lihaseid pinges hoida. Süstitakse vitamiinidest, mineraalidest, mikroelementidest ja aminohapetest koosnevaid lahuseid. Mesoteraapia eelis on see, et see viib toimeained sügavamale nahka kui tavaline kreem. Mesoteraapia annab hästi kiire efekti, soovitav on teha seda kuurina kuu jookul kord nädalas. Seda on hea teha ka näiteks süstetena kaela lihaste ja naha pinguldamiseks.
Süstimiseks kasutatavad nõelad on hästi peenikesed ja lühikesed. Piirisild juhib tähelepanu asjaolule, et vastava aparaadiga võivad mesoteraapia protseduuri teha kõik kosmeetikud, aga süstimisõigus on ainult neil, kes omavad lisaks kosmeetiku kvalifikatsioonile ka meditsiinialast haridust.
Ohud ja vastunäidustused
Nii mikrolihvimist kui keemilist koorimist tuleb teha päikesevaesel ajal, sügis-talvel. Ka ei tohiks peale neid protseduure 2-3 nädalat sauna ja solaariumit kasutada. Seda seepärast, et kooritud nahk on väga õhuke ja tundlik. Kuumas saunas käies tulevad kapillaarid naha pinnale ja kui väga pikalt leili võtta, võib tulemuseks olla näonahal katkenud kapillaarid, mis seda mitte ilusamaks ei muuda. Solaariumis käies võib aga saada pigmendilaigud.
Keemilise koorimise läbi teinud nahka tuleb ohtralt niisutada ja kasutada kas toite- või niisutavat kreemi – vastavalt aastaajale. Hästi sobib Synchro kreem (prantsuse prof. Sari) – see on väga hea raku taastaja.
Kosmetoloogias on kõik happelised ained sedavõrd kontrolli all, et võimalust nahk lausa ära põletada, ei ole. Pealegi annavad maaletoojad tootega väga hea koolituse. „Silmade kaitseks pannakse neile vatitupsud ja keegi ei ole suure happenõuga näo kohal. Väike kogus hapet kantakse pintsliga näole.“
Piirisild rõhutab, et ei keemilist koorimist ega mikrolihvimist tohi teha väga põletikulisele nahale, sest muidu võib põletik protseduuri käigus mööda nägu veelgi rohkem laiali minna.
Ajalehe postimees artikli leiate: http://naine.postimees.ee/?id=334346